Lauatennise treeningud hakkavad toimuma Descartes'i koolis teisipäeviti ja neljapäeviti kell 15.30, 16.30 ja 17.30. Rühmadesse jaotamist küsida treeneri käest (julki@hot.ee).

Treeningud algavad 7.oktoobrist!

Helsingi prantsuse kool asub Munkkivuoris keset männimetsa ja vaikust. Kool on planeeritud nii, et vajadusel saab seda mitmeks otstarbeks kohandada – näiteks sööklast saab mõne nupuvajutusega kooli aula ja ruloosid akende ees saab tõsta ja langetada kolmes osas. Koolis ei helistata koolikella, kuna algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnid on erineva pikkusega. Ainus koolikell heliseb õues ja annab märku sellest, et vahetund on läbi. Koolifuajees on korvid vihmavarjude ja  -keepide tagavaraga, et ka halva ilma korral ei jääks õues käimata. Klassi uksed on tunni ajal snepris, et väljastpoolt keegi tundi segama ei tuleks.

Osa seminarist vaatlesime tunde. Neiski hakkas silma mitmeid erinevusi eesti kooliga. Näiteks tööõpetuse tunnis oli poistel-tüdrukutel sama programm. Seekord valmistati koos mütsitutte.  Tunnis liiguvad õpilased vabalt klassis ringi ega pea selleks õpetaja luba küsima. Samas liiguti klassis ringi ainult tunnitöö tegemiseks, mitte tualetis, prügikasti juures või koridoris mobiiltelefoniga vestlemiseks nagu Eestis on silma jäänud. 

Helsingi prantsuse kool on keelekümblus­kool, see tähendab et kõik selles koolis töötavad õpetajad oskavad mingil määral prantsuse keelt ning nendega koos töötavad koolis kümmekond prantsuse keelt emakeelena kõnelevat õpetajat. Juba eelkooli õpilastele toimusid tunnid prantsuse keeles ja kõik võtsid seda rahulikult ja said hästi hakkama. Omaette elamuseks olid tunnid, milles kasutati  tahvelarvuteid. Nimelt on koolil kaks klassikomplekti tahvelarvuteid. Need asuvad metallkastis, mille õpetaja kohale veeretab ning milles neid arvuteid ka laetakse. Nägime, kuidas käis tahvelarvutiga peastarvutamine, filmi tegemine, audiogiidi koostamine ja filmi kommentaari kirjutamine prantsuse keele tunnis. Seminari lõpus tutvusime tuleviku õpikuga – digitaalse prantsuse keele õpikuga. Niisugune õpik on põnev ja seda ei saa maha unustada, sest see on alati internetis kättesaadav. Ainus negatiivne külg on minu silmis see, et kirjastaja võimaldab digiõpikule juurdepääsu vaid kolmeks aastaks. Seejärel kõik tehtud ülesanded ja kirjutatud tekstid kaovad. Arutelul pakkusime, et nad võiksid oma toodet edasi arendada ja õpikule õpimapi faili tekitada. Olen ka varem soome koolides tundide ja õppematerjalidega tutvunud ning alati neist vaimustunud. Nii nüüdki. Tore on see, et eesti koolil on ees positiivne ja toimiv näide, mida ei pea kusagilt kaugelt otsima.

Evelin Rand,
prantsuse keele õpetaja

• VÕISTLUS "LOODUS LUMMAB"

1. oktoobril toimus Kivilinna koolis Tartu linna  2. klassi  õpilastele looduse tundmise võistlus "Loodus lummab". Kohal oli 12 kooli. Meie kooli  esindasid 2.a klassi õpilased Maria Kronberg, Diljara Piiri, Liisa Riso ja Kaur Marten Pärn. Võistlus kestis kaks tundi. Esimene osa oli kuldvillaku viktoriin koolimajas ja sellele järgnesid ülesanded õues. Lastele oli see esimene võistlus väljaspool oma kooli. Meie teadmised loodusest said lõpuks 5.-6.koha. Ülesanded olid laste jaoks põnevad ja tekitasid veelgi suuremat huvi looduse vastu.

Eve Ilves,
2.a klassi õpetaja 

• 5. KLASSID KÄISID RAKVERES

25. septembril käisid 5. klasside lapsed tutvumas Rakvere linnuse ja Eesti Politseimuuseumiga. Tegevust jagus terveks päevaks ja põnevust oli kuhjaga. Linnuses proovisime lasta vibu, pidasime maha tõelise lahingu, tegime püssirohtu ning panime end proovile nii piinakambris, surmatoas kui põrgus.

Politseimuuseumis sai mõõta tänaval kiirust, mängida märulipolitsei ründamist, istuda kartsas, lasta püstoliga nö sõitvast autost, teha sõrmejälgi, kuulda haaravaid jutte giidilt ja palju muudki.

​

Laste muljeid:

 Mulle meeldisid linnuses põrgutuba, sõda ja vibuga laskmine. Politseimuuseumis meeldis mulle politseiautost püssiga lasta ja luuremäng. (Gert-Andrias, 5.c)

 ***

Linnus oli vapustavalt tore. Sai end rüütlina tunda ja sain end tunda vabana. Tore oli proovida elada nagu ammuses ajas. (Elisabet O., 5.c)

 ***

Linnuses lasti tugev pauk kahurist. Politseimuuseumis sai võtta kiirusemõõtja kätte, sai lasta kuulipüstolist. Auto hüppas see aeg. ( Albert, 5.c)

***

Linnuses meeldis mulle kõige rohkem mõõkade võitlus. Me jooksime mööda linnust ja peitsime. See oli tore. Muuseumis meeldis mulle kõige rohkem püssist laskmine. Ma tundsin end nagu päris politseinik. (Sander 5.b)

 ***

Muljed Rakverest olid väga positiivsed. See oli ju ikkagi sel õppeaastal esimene ühine väljasõit. Kõigepealt käisime Rakvere linnuses. Seal lasime vibu, mõõklesime, sõime Ivo Schenkenbergi kõrtsis jms. Sealt edasi läksime politseimuuseumisse. Seal aga lasksime püstolist, mõõtsime kiirust, luurasime jne. Veel saime endale oma sõrmejälgede kaardi teha. Muidugi oli see ka tore, et terve klass sai sellest seiklusest osa. (Marleen, 5.b)

 ***

Mulle väga meeldis ekskursioon Rakveres. Seal oli väga lõbus teada saada millega muistsed inimesed tegelesid. Mulle meeldis vibuga laskmine ja kuidas kahuriga lasti. Ka püssirohust rääkimine oli väga lõbus. Lõunasöögiks olid väga head toidud. Ka politseimuuseumis oli tore uurida lähemalt politsei ametit ja seda ka ise proovida. (Leiki-Maria, 5.b)

 ***

Väga äge ekskursioon oli. Linnuses meeldis kõik, eriti põrgu. Ka söök oli väga maitsev. Kõige rohkem jäi meelde armas kiisu, nunnud hobused ja hoogne lahing. (Vita, 5.a) 

Lastega käisid kaasas

õpetajad Katrin Ubaleht, Svea Kaio ja Mare Ilves.